"Kui aastad on möödunud ja kõik on kadunud, jääb õhku ainult lõhn, et minevikku elus hoida."
Tihti on aastakümneid tagasi toimunu üksikasju võimatu meenutada, kuid alati on selgelt meenunud lõhnad, mis toonasest olukorrast läbi imbusid ning tundub, et tolleaegseid emotsioone ja tundeid saab uuesti tunda, kui tundsin seda. Nahk lõhnab ja tundub, et see peaks hästi lõhnama. Mõnele peenele kaubamärgile meeldib näiteks oma parfüümide järeltoonina kasutada nahka.
Nahk võis tõesti lõhnav olla, kui vanad Euroopa parkijad kasutasid ainult laimi, taimseid tanniine ja oliiviõli.
Tehnoloogiliste rakenduste areng on toonud nahatööstusele tõhusust, mugavust ja usaldusväärseid füüsikalisi omadusi, kuid see on toonud kaasa ka ebameeldivaid lõhnu. Teatud tüüpi nahk on spetsiifiliste stiilivajaduste ja suletud kasutusstsenaariumide tõttu väga vastuvõtlik lõhnaprobleemidele ja häiretele, näiteks mööblinahk.
Mööblinahk vajab sageli pehmet, täidlast, niisket ja mugavat tunnet, mida on kõige parem saavutada looduslike õlide ja rasvvedelikega. Looduslikud õlid ja rasvad tekitavad aga tüütuid lõhnu. Peamised lõhnaprobleeme mõjutavad tegurid on toodud allpool: